Otsustasin kolida

Ahoj!

Otsustasin oma blogi ümber kolida. Selle leiab nüüd siit: https://margitslovakkias.wordpress.com/

Margit

Huvitavad ja veel huvitavamad sündmused

Ahoj!

Mõne nädala jooksul on jälle põnevaid asju toimunud, aga see on positiivne ja ma ei kurda.

29. novembril läksin stipendiumiintervjuule. Mul ei jäänudki sõnad kurku kinni ja ma ei pidanud ühte asja kümme korda ütlema, et minust aru saadaks. Rõõm näha, et ma ka arenen.

Pärast intervjuud oli vaja oodata. Mulle öeldi, et vastuse saan 30. novembril või 1. detsembril. Nendel päevadel ei saanud mu telefon üldse rahu. 1. detsembri õhtul tuli kiri, milles seisis, et stipendiumi ma ei saanud. Sellest on muidugi kahju, aga usun, et need läksid täpselt sinna, kus neid kõige rohkem vajati.

5. detsembril käisin toetajate otsimise motivatsioonikoolitusel. Seekord trammid sõitsid ja ma ei pidanud poolt linna läbi kappama. Koolitusel olid erinevad inimesed oma kogemustest rääkimas ja nippe jagamas. Lõpus tegime grupitööd ning see oli väga tore. Ma ei saa teiste eest rääkida, aga minu arust oli see koolitus väga kasulik ja minu olukord ei tundu enam nii lootusetu.

Kui ma trammiga tagasi rongijaama sõitsin, toimus mingit sorti avarii. Kui ma õigesti aru sain, keeras auto trammile ette ja nad põrkasid kokku. Igatahes kupatati meid välja. Tramm seisis poolenisti sõiduteel, aga autojuhid olid veidi juhmid ja tahtsid edasi sõita. Üks neist üritas mind alla ajada, kuid see katse läks tal metsa.

Täna ehk 9. detsembril läksin postkontorisse uurima, kas minu prillid on kohal. Küsisin ja sain teada, et mulle on lausa kaks pakki ning ühel neist oli YFU logo peal. Üritasin meenutada midagi, mis peaks YFUst postiga tulema, kuid see ei õnnestunud. Kui pakk lõpuks minu käes oli, sain aru, et hoopis YFU Slovakkia on selle saatnud. Ma ei osanud sellest midagi arvata, aga olin väga põnevil. Pidin siiski veel mõnikümmend minutit kannatama, sest kool ootas. Paki sisu oli selline:

Lugesin postkaarti ja ei saanud alguses aru, miks need mulle saadeti. Siis tuli mulle pähe geniaalne mõte ära tõlkida sõna, millest ma aru ei saanud. Sellest oli kasu ja sain teada, et pakk saadeti seetõttu, et olin YFU Eestis sel hooajal esimene, kes lepingu sõlmis, ning esimene, kes otsustas järgmisel aastal Slovakkiasse minna.

Mul on nüüd lausa kaks sõnaraamatut ning mõlemad on keele õppimisel suureks abiks.

Dovidenia

Margit

YFU laat ja teised rahakogumisviisid

Ahoj!

Viimaste kuude jooksul on toimunud üsna palju ning kirjutan neist ka siia.

1. septembril sain rahvusvahelise faili ja pidin selle 31. oktoobriks valmis saama. Väga palju oli lehti, mida pidid arstid ja õpetaja täitma ning õnneks olid nad nõus selle paberimajandusega tegelema. Kõige raskem oli fotode leidmine. Mul on puudulik arusaam naeratusest ning ma pidin profiilipildi ära vahetama. Natuke enne tähtaega oli kogu kupatus valmis.

13. novembril käisin prantsuskeelsete ning Balkani riikide kultuuriõhtul. Balkani riikidest küll ei räägitud, kuid huvitav oli sellegipoolest. 

18. novembril toimus kardetud inglise keele test. Mul on kahtlane komme tähtsate sündmuste ajaks haigeks jääda ning see õnnestus ka sel korral. Läksin hommikul oma saja hädaga rongi peale ja mängisin Tallinnas kella kaheni turisti. Esimest korda elus kadestasin inimesi, kes läksid kooli. Test toimus YFU kontoris ning Kevade tänav on Tallinnas ainus, kuhu ma minna oskan, seega jõudsin õigeks ajaks kohale. Peale minu olid testi tegemas veel kolm tüdrukut. Kell kolm saime paberid kätte ja asusime tööle. Test koosnes kuulamisest ja lugemisest. See polnud eriti meeldiv. Minu inglise keele oskus on niigi suure küsimärgi all ja plahvatada ähvardav pea ei olnud eriliseks abiks. Õnneks olid valikvastused, sain mõne küsimuse puhul bingot mängida.

Vähemalt oli hommikul ilus.

19. novembril kontrollisin pidevalt, kas testi tulemus on saadetud. Pärast mitut piinarikast tundi ootamist sain teada, et läbisin testi. See oli päeva parim uudis ning mul on hea meel, et testi pärast enam muretsema ei pea.

Samal päeval kell neli toimus esimest korda YFU heategevuslaat. Selle mõtte peale tuli üks üliaktiivne neiu Kerstin, kes läheb järgmisel õppeaastal Belgiasse. Kohal oli palju toredaid YFU inimesi, kes aitasid laata läbi viia. Vahepeal esines Põhja-Tallinn ja tänu sellele käis laadal neljapäeva kohta üsna palju inimesi. Vahetusõpilased on lahedad ja isegi mina julgen nendega vestlust alustada. Kell kaheksa oli aeg asjad kokku pakkida ja laiali minna.

Lisaks teistele tegevustele olen püüdnud leida aega toetajate otsimise jaoks. 13. septembril käisin toetajate otsimise koolitusel. Üllatus-üllatus, olin sel päeval haige. Koolitusel räägiti palju erinevatest viisidest dokumente koostada ja inimestega ühendust võtta. Öeldi, mida peaks tegema ja mida teha ei tohi. Tegime ka mõned harjutused, mis mul eriti hästi välja ei tulnud. Pärast koolitust oli motivatsiooni palju ja teadsin, et pean dokumendid enne selle kadumist valmis tegema. Mõne nädala pärast sain esimesed kirjad saata. Koolitusel räägiti, et ka kõige aktiivsematel inimestel läheb esimese toetaja leidmiseni tavaliselt mitu nädalat aega, seega arvestasin, et mul võtab see tõenäoliselt vähemalt pool aastat. Minu suureks üllatuseks leidsin toetaja mõni päev pärast esimeste kirjade saatmist. Praeguseks on mul 5 toetajat ja ma olen neile tohutult tänulik! Palju tööd ja vaeva on veel ees, kuid iga vastus toob motivatsiooni ja julgust juurde. 

Dovidenia 

Margit

Kõik on võimalik, kuni pole tõestatud vastupidist

Ahoj!

Mina olen Margit. Olen 16-aastane tüdruk Kadrinast ning soovin 2016/17 õppeaastal õppida Slovakkias.

Algus

Kõik sai alguse 2013 aasta sügisel. Meile öeldi, et huvilised saavad minna endiseid vahetusõpilasi kuulama. Ütlesin emale, et ma vist ei lähe, sest ma olen nii arg ja ei oska piisavalt inglise keelt ja minust ei saa niikuinii vahetusõpilast. Ema ütles, et ma võiksin ikkagi kuulama minna. Läksin ja seda tegi vist ka terve minu klass. Meile rääkisid oma kogemustest 3 tüdrukut Eestist (käisid Tšiilis, Hollandis ning Lõuna-Koreas) ning üks tüdruk Taanist (käis USAs). Kõik tundus väga huvitav ja kodus teatasin emale, et ma tahan ka. Tol hetkel olin ma veel liiga noor ning ootasin kannatamatult järgmist aastat.

Vahetusõpilaseks saamine

2014 suvel saatsin taotluse ära. Rääkisin sellest võimalikult vähe, sest kartsin, et ei saa valimispäevalt edasi. Lisaks taotlusele oli vaja ülevaadet hinnetest, ennast tutvustavat esseed, taotlusmaksu maksekinnitust ning soovituskirja. Saatsin need postiga ära ning jäin valimispäeva kutset ootama.

Minu nimepäeval ehk 13. juulil toimus valimispäev YFU kontoris Tallinnas. Peale minu oli seal veel 4 tüdrukut, kes soovisid saada vahetusõpilaseks, ja kolm vabatahtlikku. Kõigepealt räägiti reeglitest ja hiljem küsiti meilt erinevaid küsimusi ning grupp pidi vastama jah või ei (kõik pidid vastusega nõusse jääma). Tegime ka Eurorongi ja mängisime paari mängu. Viimasena toimusid intervjuud. Ma olin närvis ning minu suust ei tulnud vist ühtegi normaalset vastust. Pärast seda läksin koju ja jäin vastust ootama, kuigi olin üsna kindel, et ei saanud edasi.

14. juulil tuli vastus.

Loomulikult olin ma kurb, aga ma ei andnud alla. Mulle öeldi, et saan uuesti kandideerida 2015 suvel. Kuna ma olen väga kärsitu, küsisin, kas varem ei saa. Öeldi, et saan 2015 kevadel. Minu ema ütles, et iga asi on millekski vajalik. Nüüd ma juba tean, miks see vajalik oli ja mul on isegi hea meel, et ma edasi ei saanud. Mäletan, et mul oli klassijuhatajale väga piinlik öelda, et ma ei saanud edasi, sest ta kulutas oma aega soovituskirja koostamise peale. Keegi polnud üllatunud, et ma edasi ei saanud, sest see on isegi kahtlane, et minusugune argpüks üldse sellise mõtte peale tuli.

Eitavast vastusest hoolimata olin ma YFUga seotud, sest meie perre tuli Marie Saksamaalt. Vahetuspereks olemine pole hullumeelsus, vaid väga huvitav ja väärtuslik kogemus.

1. märtsil kirjutasin, et soovin uuesti kandideerida. Saatsin vajalikud asjad ära ning jäin jälle valimispäeva kutset ootama. Enne valimispäeva täitsin täiendava ankeedi. Esimene võimalus oli 22. märts, aga sinna ma ei saanud minna, sest viibisin ühe projekti raames Saksamaal.

Järgmine valimispäev toimus 28. märtsil kell 11.15. Tallinna läksin rongiga ning YFU kontori juurde jõudsin umbes 10.00. Kõndisin ringi ja õppisin. Üheteistkümne paiku läksin sisse. Seekord oli vabatahtlikke 4 ning kandidaate 5 (3 tüdrukut ja 2 poissi). Tegime samu asju, mida eelmisel valimispäeval. Seekord tegin suu lahti ja avaldasin oma arvamust. Intervjuu ajal olin pisut närvis, aga sain normaalsed vastused moodustatud. Laupäeva õhtu ja pühapäev möödusid vastuse pärast muretsedes. Õnneks oli mul palju õppida ning ma ei saanud kogu aeg sellest mõelda.

Esmaspäeval olin väga närvis ning vaatasin pidevalt telefoni. Vene keele lõpus tuli kiri. Kui klassist välja sain, võtsin telefoni ja avasin kirja.

Ma jõllitasin seda tükk aega ning minu suu oli kõrvuni :D Mul on väga hea meel, et ma edasi sain.

10. aprillil toimus YFU kontoris lepinguvestlus. Seal räägiti väga põhjalikult kõigist vahetusaastaga seotud asjadest. Samuti sain vastused oma küsimustele.

16. juunil algas uue hooaja lepingute sõlmimine. Samal õhtul saatsin lepinguandmed ära.

17. juunil saadeti mulle leping. Hoolimata sellest, et tõenäoliselt ei soovi keegi peale minu Slovakkiasse vahetusaastale minna, olin ma väga õnnelik, kui sain teada, et koht on minu :D

Miks valisin Slovakkia?

Kui keegi oleks mulle mõni kuu tagasi öelnud, et ma tahan Slovakkiasse minna, oleks ma tõenäoliselt naernud. Alguses olin täiesti veendunud, et soovin minna USAsse, sest mingitel segastel asjaoludel ei hakka inglise keel mulle eriti külge. Varsti pärast esimest valimispäeva hakkasin teiste riikide peale mõtlema. Vahepeal kaalusin Lõuna-Ameerika riike, aga mitte eriti tõsiselt. Mina peaks muidugi Lõuna-Ameerikasse minema, minu jaoks on isegi Eestis suvel liiga palav. Käisin USA ning Beneluxi kultuuriõhtutel. Minu uus kinnisidee oli Holland ning varsti Bulgaaria. Mingil hetkel mõtlesin, et valiks hoopis Slovakkia. Samal õhtul küsis minu ema, kas ma Slovakkiasse ei tahaks minna. Ma ei teagi, miks just Slovakkia. Üheks põhjuseks on kindlasti keel, mida ei oska eriti paljud inimesed. Tahan tulevikus tõlkijaks saada ja uue keele valdamine aitab mul seda soovi täita. Tegelikult tahtis juba alguses üks osa minust uut keelt osata ning teine osa arusaadavat inglise keelt rääkida.

Järgmise asjana on vaja välja mõelda, kust vahetusaastaks raha saada. Minu vahetusaasta eest tuleb tasuda 5415 eurot ning kuna mul pole rahapuud, pean toetajaid otsima. Lisaks lähen suvel tööle ja kulutan võimalikult vähe raha. Pean šokolaadi tarbimist piirama. Sügisel lähen toetajate otsimise koolitusele, seni üritan mõne geniaalse plaani välja mõelda.

Margit