Mina olen Margit. Olen 16-aastane tüdruk Kadrinast ning soovin 2016/17 õppeaastal õppida Slovakkias.
Algus
Kõik sai alguse 2013 aasta sügisel. Meile öeldi, et huvilised saavad minna endiseid vahetusõpilasi kuulama. Ütlesin emale, et ma vist ei lähe, sest ma olen nii arg ja ei oska piisavalt inglise keelt ja minust ei saa niikuinii vahetusõpilast. Ema ütles, et ma võiksin ikkagi kuulama minna. Läksin ja seda tegi vist ka terve minu klass. Meile rääkisid oma kogemustest 3 tüdrukut Eestist (käisid Tšiilis, Hollandis ning Lõuna-Koreas) ning üks tüdruk Taanist (käis USAs). Kõik tundus väga huvitav ja kodus teatasin emale, et ma tahan ka. Tol hetkel olin ma veel liiga noor ning ootasin kannatamatult järgmist aastat.
Vahetusõpilaseks saamine
2014 suvel saatsin taotluse ära. Rääkisin sellest võimalikult vähe, sest kartsin, et ei saa valimispäevalt edasi. Lisaks taotlusele oli vaja ülevaadet hinnetest, ennast tutvustavat esseed, taotlusmaksu maksekinnitust ning soovituskirja. Saatsin need postiga ära ning jäin valimispäeva kutset ootama.
Minu nimepäeval ehk 13. juulil toimus valimispäev YFU kontoris Tallinnas. Peale minu oli seal veel 4 tüdrukut, kes soovisid saada vahetusõpilaseks, ja kolm vabatahtlikku. Kõigepealt räägiti reeglitest ja hiljem küsiti meilt erinevaid küsimusi ning grupp pidi vastama jah või ei (kõik pidid vastusega nõusse jääma). Tegime ka Eurorongi ja mängisime paari mängu. Viimasena toimusid intervjuud. Ma olin närvis ning minu suust ei tulnud vist ühtegi normaalset vastust. Pärast seda läksin koju ja jäin vastust ootama, kuigi olin üsna kindel, et ei saanud edasi.
14. juulil tuli vastus.
Loomulikult olin ma kurb, aga ma ei andnud alla. Mulle öeldi, et saan uuesti kandideerida 2015 suvel. Kuna ma olen väga kärsitu, küsisin, kas varem ei saa. Öeldi, et saan 2015 kevadel. Minu ema ütles, et iga asi on millekski vajalik. Nüüd ma juba tean, miks see vajalik oli ja mul on isegi hea meel, et ma edasi ei saanud. Mäletan, et mul oli klassijuhatajale väga piinlik öelda, et ma ei saanud edasi, sest ta kulutas oma aega soovituskirja koostamise peale. Keegi polnud üllatunud, et ma edasi ei saanud, sest see on isegi kahtlane, et minusugune argpüks üldse sellise mõtte peale tuli.
Eitavast vastusest hoolimata olin ma YFUga seotud, sest meie perre tuli Marie Saksamaalt. Vahetuspereks olemine pole hullumeelsus, vaid väga huvitav ja väärtuslik kogemus.
1. märtsil kirjutasin, et soovin uuesti kandideerida. Saatsin vajalikud asjad ära ning jäin jälle valimispäeva kutset ootama. Enne valimispäeva täitsin täiendava ankeedi. Esimene võimalus oli 22. märts, aga sinna ma ei saanud minna, sest viibisin ühe projekti raames Saksamaal.
Järgmine valimispäev toimus 28. märtsil kell 11.15. Tallinna läksin rongiga ning YFU kontori juurde jõudsin umbes 10.00. Kõndisin ringi ja õppisin. Üheteistkümne paiku läksin sisse. Seekord oli vabatahtlikke 4 ning kandidaate 5 (3 tüdrukut ja 2 poissi). Tegime samu asju, mida eelmisel valimispäeval. Seekord tegin suu lahti ja avaldasin oma arvamust. Intervjuu ajal olin pisut närvis, aga sain normaalsed vastused moodustatud. Laupäeva õhtu ja pühapäev möödusid vastuse pärast muretsedes. Õnneks oli mul palju õppida ning ma ei saanud kogu aeg sellest mõelda.
Esmaspäeval olin väga närvis ning vaatasin pidevalt telefoni. Vene keele lõpus tuli kiri. Kui klassist välja sain, võtsin telefoni ja avasin kirja.
Ma jõllitasin seda tükk aega ning minu suu oli kõrvuni :D Mul on väga hea meel, et ma edasi sain.
10. aprillil toimus YFU kontoris lepinguvestlus. Seal räägiti väga põhjalikult kõigist vahetusaastaga seotud asjadest. Samuti sain vastused oma küsimustele.
16. juunil algas uue hooaja lepingute sõlmimine. Samal õhtul saatsin lepinguandmed ära.
17. juunil saadeti mulle leping. Hoolimata sellest, et tõenäoliselt ei soovi keegi peale minu Slovakkiasse vahetusaastale minna, olin ma väga õnnelik, kui sain teada, et koht on minu :D
Miks valisin Slovakkia?
Kui keegi oleks mulle mõni kuu tagasi öelnud, et ma tahan Slovakkiasse minna, oleks ma tõenäoliselt naernud. Alguses olin täiesti veendunud, et soovin minna USAsse, sest mingitel segastel asjaoludel ei hakka inglise keel mulle eriti külge. Varsti pärast esimest valimispäeva hakkasin teiste riikide peale mõtlema. Vahepeal kaalusin Lõuna-Ameerika riike, aga mitte eriti tõsiselt. Mina peaks muidugi Lõuna-Ameerikasse minema, minu jaoks on isegi Eestis suvel liiga palav. Käisin USA ning Beneluxi kultuuriõhtutel. Minu uus kinnisidee oli Holland ning varsti Bulgaaria. Mingil hetkel mõtlesin, et valiks hoopis Slovakkia. Samal õhtul küsis minu ema, kas ma Slovakkiasse ei tahaks minna. Ma ei teagi, miks just Slovakkia. Üheks põhjuseks on kindlasti keel, mida ei oska eriti paljud inimesed. Tahan tulevikus tõlkijaks saada ja uue keele valdamine aitab mul seda soovi täita. Tegelikult tahtis juba alguses üks osa minust uut keelt osata ning teine osa arusaadavat inglise keelt rääkida.
Järgmise asjana on vaja välja mõelda, kust vahetusaastaks raha saada. Minu vahetusaasta eest tuleb tasuda 5415 eurot ning kuna mul pole rahapuud, pean toetajaid otsima. Lisaks lähen suvel tööle ja kulutan võimalikult vähe raha. Pean šokolaadi tarbimist piirama. Sügisel lähen toetajate otsimise koolitusele, seni üritan mõne geniaalse plaani välja mõelda.
Margit
